Niaqornaarsuk

Niaqornaarsuk Kangaatsiap kangiatungaani 40 km missiliorlugit ungasitsigisumi inissisimavoq. Nunaqarfiup aqqa isumaqarpoq (Niaqqumut assingusoq).

Nunaqarfik, Arfersiorfiup 152 km-nik takissuseqartup ilaatigullu 24 km-it angullugit silissuseqartup, avannamut sinaata paarpasissuaniippoq. Arfersiorfik isumaqarpoq ”arfermik takunniffik”. Kangerluk Davisstrædemiit sermersuaq tikillugu isorartussuseqarpoq. Taassuma avannaaniipput Aasiaat, kujataaniipporlu Kangerlussuaq.

Nunaqarfiup pisoqartaa qeqqalu nuunnguamiipput. Ilaatigut tassaniipput aalisakkanik tunisassiorfik, pisiniarfik quersuarlu, umiarsulialiviup eqqaani eqiterussimallutik inissisimasut. Atuarfik qiterpasissumiippoq, nuunnguup timaatalu akornata ikaartarfiata qanittuani, taamaaniipputtaaq illuliat nutaanerit oqaluffillu. Niaqornaarsuup ilisarnaatigaa sanaartukkat nunatami siammasillutik inissisimanerat .


Aaliangersakkat aamma Immikkoortu

Aalajangersakkat nalinginnaasut kommunimi illoqarfinnut, nunaqarfinnut asimullu tamanut atuupput. Aalajangersakkat nalinginnaasuupput aamma najukkami immikkoortut ilaanni pissutsinik eqqarsaatiginnittuunatik.

Kommunimut pilersaarummi aalajangersakkat

Pingaarnertut aaliangersakkat kommunip nunaminertanik sanaartornissamut akuersissutinik agguaassisarnerani tunngaviupput.

Niaqornaarsummi sullissinermi pissutsit atuuttut inissatigullu neqeroorutit attatiinnarniarneqarput. Nunaqarfiup alliartoqqissinnaanera killingisa iluini pissaaq. Nunaqarfiup angissusia aallaavigalugu inuussutissarsiutinik ineriartortitsinermut suliniutinik aallartitsisoqartariaqarpoq pingaartumik, aalisarnermut, piniarnermut, tunisassiornermullu sammisunik. Tamatuma kommuneplanimi inissaqartinnissaa qulakkeerneqassaaq. Inissaqarniarnermi pissutsit ataatsimoorfiusinnaasullu, ilaatigut peqatigiiffeqarneq nukittorsarniarlugu, pingaartinneqassapput, allanut nutserneq pinngitsoortinniarlugu, aammattaaq eqqaaveqarnermi ingerlaarfiusinnaasutigullu pissutsit pitsaanerulersinneqassapput. Illut inillu pioreersut iluaqutaasumik kulturikkut sunngiffimmilu ingerlatanut ilaatinneqarsinnaapput.

Nunaqarfik kommunimi annersaasoq 267-inik innuttaqarluni (ulloq.1.1. 2017). Nunaqarfik anginerpaagami 1997-imi 370 miss. Inoqarpoq, tamatumali kingorna innuttasut amerlassusaat annertuumik appariaateqarsimavoq tamannalu 28 %-iuvoq.

Siunissami innuttaasut amerleriaateqarnissaat naatsorsuutigineqanngimmat, pilersaarusiorfiup ingerlanerani pingaarnertut pisariaqartinneqassaaq, isaterinernut atatillugu nutaanik illuliortoqartarnissaa. Nuunnguaq tamakkerluni sanaartorfigineqareerpoq, nuunnguulli avannaatungaani nunaminertaq annertungaatsiartoq nutaanik illuliorfissatut immikkortinneqarnikuuvoq. Sumiiffik ilaannakortumik sanaartorfiuvoq taamaattorli inissianut 20-it miss. Sanaartorfiusinnaalluni tamannalu piffissami pilersaarusiorfiusumut naammaginarpoq.

Niaqornaarsummi illut 90-iupput tamannalu agguaqatigiissitsinermi illu ataseq pingasunik inuttaqartarluni. Niaqornaarsummi sanaartukkat annertunersaat ilaqutariinnut illlutut ataasiakkaatut inissiaapput.

Niaqornaarsummiut ukioq kaajallallugu pingaarnertut aalisarnermik, ukiuuneranilu puisinniarnermik, inuussutissarsiuteqarput. Royal Greenland nunaqarfimmi aalisakkanik tunisassiorfeqarpoq qerititsiveqanngitsumik (B777), pingaarnertut saarullinnik suannillu tigooraasumik, aalisakkanillu tarajortikkanik tunisassiorfiusumik. Aalisakkanik tunisassiorfik peqarnerpaaffiani qulinik sulisoqartarpoq. Aalisarnerup piniarnerullu saniatigut kommunip ingerlatsiviinut, atuarfimmut sullissinermullu tunngasunik suliffissaqarpoq.

Nunaqarfinni sisamaasuni Kangaatsiamut atasuni suliffissaaleqisut procentiat (18,230 %)-iuvoq tamannalu Kangaatsiamit (17,1 %) qaffasinnerulaarpoq, kiisalu kommunimi najugaqarfinni allanut sanilliullugu marloriaatigajaalluni (8,2-10,9 %). Taamaalilluni aamma kommunimi agguaqatigiissitsinermiit (10,7 %) aamma nunat tamakkerlugu agguaqatigiissitsinermiit (9,1 %) qaffasinnerujussuulluni.

Nunaqarfik imaanut ammaannartumut qaninnittumiinnini pissutigalugu, ukioq kaajallugu angallatinit tikinneqarsinnaavoq. Umiarsualivik umiarsuaaqqanut talittarfeqarpoq, tiningutsitsiveqarluni amusisarfeqarluni.

Kommuneplani malillugu inissamik inuussutissarsiutinut atorneqarsinnaasumik sinneruttoqanngilaq.

Niaqornaarsuk helistop-eqarpoq, Air Greenlandimit ukiuunerani Aasianniit Kangaatsiamiillu tikinneqartartumik. Aasaanerani Maajimiit Oktobarimut, Aasiaat Kangaatsiallu akornani, Diskoline atorlugu ilaasunik nassiussanillu angalassisoqartarpoq. Umiarsualivik angallavigineqarsinnaasarpoq Maajimiit Decembarimut. Piffissami Januaarimiit Apriilimut umiarsualivik angallavigineqarsinnaasarpoq sikoqarnera apeqqutaatillugu. Umiarsuaaqqanut talittarfik nassiussanut, ilaasunut, tunisinermullu atorneqartarpoq. Umiarsuaaqqat talittarfiata ikaartarfiiniit marluusuniit avammut talittarfeqarfittut oqartussaafiusussatut Naalakkersuisuniit toqqarneqarsimavoq.

Nunaqarfimmi aqqusinernit aqqusineeqqallu annikittuinnaapput tassaallutillu qamutit motorillit illinikui.

Niaqornaarsuk ukiuunerani atorneqartartumik imermut tankeqarpoq (B756) ukioq kaajallugu imermut aqqusikkamik. Taanna nutaamik pilersaaruteqarfigineqarpoq, ilaatigut arlalinnik imermik makitsisarfittalerlugu. Nunaqarfik aammattaaq innaallagissiorfeqarpoq (B511). Tassunga atatillugu pilersaarutaavoq innaallagissap aqqutaasa annertusarneqarnissaat. Nunaqarfik eqqakkanut kuuffilersugaanngilaq, tamannalu erngup eqqakkap annertusiartuinnartumik ajornartorsiutaaneranik pilersitsiviuvoq. Ulluunerani unnuakkullu kiisalu naajuitsunik (kemisk) saviminikullu eqqakkat, eqqaavissuarmi nunaqarfiup avannaatungaaniittumi katersorneqartarput, ammaannartumik ikuallaavittalimmi.

TELE Greenlandip oqarasuaatit assigissaallu atorlugit attaveqarneq isumagisaraa.

Nunaqarfik, nunaqarfiup allaffeqarpoq (B777), katersortarfeqarluni (B379), illu sulliveqarluni (B-777), aalisakkanik tunisassiorfik (B-777), peqqissaveqarluni nutarpasissumillu 1981-mi sanaamik oqaluffeqarluni. Oqaluffik, siusinnerusukkut atuarfiuutigisimasoq, kangerluarannguup avannaatungaaniippoq nuunnguamut ikaartarfimmik aqquserneqarsimalluni. Meeqqanik paarsisarneq angerlarsimaffimmi paarsisarneq aqqutigalugu ingerlataavoq.

Nunaqarfiup atuarfia 60-it missiliorlugit atuartoqarpoq. 2009-mi atuarfitoqqap affaa isaterneqarpoq, ininillu nutaarsuarnik taarserneqarlutik, atuarfiup allineqarnerata ilaatut.

Katersortarfiup saniatigut arsaattarfeqarpoq. Arsaattarfik nunaqarfiup avannaatungaaniippoq, helistop-ip eqqannguani. Niaqornaarsummi eriagisarialinnik eqqissisimatitassanilluunnit toqqaasoqarnikuunngilaq.

loading image
Henter...